Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale rea kohustusi, mis algavad juba enne töötaja esimest tööpäeva. Osa neist kohustustest sõltub otseselt töötajate arvust.
Teised nõuded, nagu juhendamine ja riskianalüüs, kehtivad igale tööandjale sõltumata ettevõtte suurusest. Need põhimõtted loovad aluse ettevõtte igapäevasele ohutustööle.
LühidaltSeadus nõuab tööandjalt töökeskkonnaspetsialisti määramist, riskianalüüsi koostamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet ning tervisekontrolli korraldamist tööandja kulul. Suurema töötajate arvu korral lisanduvad töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu. Kõik olulised tegevused tuleb dokumenteerida ning säilitada seadusega määratud tähtaegade jooksul.
Millised on peamised kohustused?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat tagama ohutu töökeskkonna ning määrama selleks töökeskkonnaspetsialisti, teavitades määramisest Tööinspektsiooni kümne päeva jooksul. Teavituse saab esitada kirjalikult kohalikule asutusele või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu. Määratud spetsialist korraldab igapäevast ohutustööd ettevõtte sees.
Spetsialisti määramine ei tähenda, et vastutus läheks temale üle. Lõplik vastutus töökeskkonna ohutuse eest jääb tööandjale. Spetsialist toetab ohutuse korraldamist, kuid seaduse ees vastutab kohustuste täitmise eest ettevõtte juht.
- Määra töökeskkonnaspetsialist ja teavita Tööinspektsiooni
- Korralda töökeskkonnavoliniku valimine
- Moodusta vajadusel töökeskkonnanõukogu
- Määra ja koolita esmaabiandjad igasse vahetusse
Mitu kohustust sõltub otseselt töötajate arvust. Vähemalt kümne töötajaga ettevõttes valivad töötajad endi seast vähemalt ühe töökeskkonnavoliniku, kelle volitused kestavad kuni neli aastat. Volinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
Kui ettevõttes töötab vähemalt 150 töötajat, tuleb moodustada töökeskkonnanõukogu. Nõukokku kuulub võrdselt tööandja ja töötajate esindajaid. Tööandja peab määrama ja oma kulul välja õpetama esmaabiandjad. Mitme allüksuse või vahetusega töö korral peab igas vahetuses viibima vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.
Levinud viga on hinnata kohustusi töötajate arvu järgi valesti, näiteks jättes arvestamata osalise koormusega töötajad. Kui volinik jääb valimata või nõukogu moodustamata, selgub puudus järelevalve käigus. Järelevalvet teeb Tööinspektsioon ning rikkumistega kaasneb tööandja vastutus. Seetõttu tasub töötajate arvu ja sellest tulenevaid kohustusi korrapäraselt kontrollida.
Nõue koostada riskianalüüs
Riskianalüüs peab sisaldama tegevuskava koos meetmete, ajakava ja vastutajatega, mille täitmiseks tööandja eraldab vajalikud vahendid. Tegevuskavas nähakse ette abinõud terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks kõigil ettevõtte tegevusaladel ning juhtimistasanditel. Analüüs kaardistab töökoha ohud, tegevuskava määrab konkreetsed sammud koos tähtajaga.
Ilma vastutaja ja tähtajata jääb riskianalüüs pelgaks kaardistuseks. Kui keegi pole määratud ohte kõrvaldama ja puudub tähtaeg, ei muutu töökeskkonnas midagi paremaks. Vastutaja ja ajakava teevad riskianalüüsist praktilise tööriista tegevuste elluviimiseks.
Analüüsi tuleb uuendada mitmel seaduses sätestatud juhul. Seda tuleb teha töötingimuste või töökeskkonna olulisel muutumisel ning töövahendite või tehnoloogia vahetamisel. Uuendamine on nõutav ka uute ohuteguri andmete ilmnemisel või kui riskitase on õnnetuse tõttu muutunud.
Levinud viga on koostada riskianalüüs vaid korra ja jätta see seejärel tähelepanuta. Kui vahepeal on võetud kasutusele uus seade, ei vasta vana dokument enam tegelikkusele. Töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüse peab tööandja säilitama 55 aastat alates koostamisest.
Juhendamise ja väljaõppe nõue
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nõuab töötaja juhendamist enne tööle asumist ning väljaõppe korraldamist ohutute töövõtete omandamiseks, arvestades töö eripära ja ohtlikkust. Juhendamise käigus selgitatakse töötajale ettevõtte ohutuskorraldust ja töökoha ohte. Väljaõppe vältel harjutatakse ohutuid töövõtteid praktikas.
Iseseisvale tööle tohib töötaja lubada alles pärast seda, kui tööandja on veendunud ohutute töövõtete omandamises. Tööandja peab enne iseseisvale tööle lubamist veenduma oskuste valdamises tegeliku töö jälgimisel. Allkirjastatud leht üksi ei tõenda, et töötaja oskab ohte vältida.
PRO24 Sisseelamine
PRO24 Sisseelamine on digitaalne juhendamise ja pädevuste haldamise lahendus, mis võimaldab ettevõtetel korraldada ühtset sisseelamist töötajatele, alltöövõtjatele ja külastajatele. Süsteem võimaldab luua koolitusprogramme ning kontrollida juhendamiste läbimist ja omandatud teadmisi.
- Digitaalsed sisseelamisprogrammid ja koolitused
- Teksti, piltide, videote ja linkide kasutamine
- Teadmiste ja arusaamise kontrollimine
- Töötajate ja alltöövõtjate koolituste läbimise jälgimine
- Juhendamiste ühtne haldamine
14-päevane tasuta prooviperiood
Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui ettevõttes vahetatakse või uuendatakse töövahendeid või tehnoloogiat või kui töötaja viiakse üle teisele tööle. Uus tehnoloogia toob sageli kaasa teistsugused ohud. Uuele töölõigule suunatud töötaja vajab samuti värskeid teadmisi ohututest võtetest.
Levinud viga on piirduda juhendamisel üksnes paberi allkirjastamisega. Kui praktilist väljaõpet ei toimu, ei omanda töötaja vajalikke vilumusi. Sellisel juhul jääb ohutuseesmärk täitmata ning õnnetuse korral vastutab tagajärgede eest tööandja.
Kuidas korraldada tervisekontroll?
Tööandja peab töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures korraldama nelja kuu jooksul alates tööle asumisest. See tähtaeg kehtib tavapärase töö korral, kus ohutegurid ei nõua varasemat läbivaatust. Tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul ning kontrolli aja eest säilitatakse töötajale keskmine tööpäevatasu.
Teatud ohutegurite puhul tuleb kontroll teha enne tööle asumist või enne ohuteguriga kokkupuute algust. See nõue kehtib öötöötajale ning bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja asbestitolmuga kokkupuutuvale töötajale. Nende riskide korral ei tohi oodata tavapärase tähtaja saabumist.
- Tuvasta ohuteguridVaata riskianalüüsist, millised ohutegurid töötajat mõjutavad ja kas need nõuavad tervisekontrolli.
- Suuna töötervishoiuarstileSaada töötaja arsti juurde tähtaja jooksul ning edasta info töökoha riskide kohta.
- Võimalda kontroll tööajalKontroll toimub tööajal tööandja kulul ja töötajale säilib keskmine tööpäevatasu.
- Säilita arsti otsusVõta töötervishoiuarstilt kontrolli otsus ning talleta see nõuetekohaselt.
Töötervishoiuarsti juurde suunamise aluseks on ettevõtte riskianalüüs. Arst lähtub konkreetsetest töökoha ohuteguritest, mille hulka kuuluvad näiteks müra, sundasendid või kuvariga töö. Ilma kaardistatud ohuteguriteta ei saa arst sihipärast kontrolli läbi viia.
Perioodiline tervisekontroll toimub töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel. Täisealisel töötajal viiakse see läbi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ja alaealisel vähemalt üks kord aastas. Arst võib riskitasemest lähtuvalt määrata lühema vaheaja, mistõttu tuleb järgmise läbivaatuse aeg kanda ettevõtte tööplaani.
Nõue tegevused dokumenteerida
Tööandja peab registreerima juhendamise, tervisekontrolli tulemused, tööõnnetused ja ohtlikud olukorrad ning säilitama need seadusega määratud tähtaegadeks. Juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ning sisu peab registreerima kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja peab samas vormis kinnitama juhendamise ja väljaõppe läbimist.
Ohtlikud olukorrad vajavad ettevõttes pidevat jälgimist. Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud ohtlikud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda tööõnnetusega. Nendest juhtumitest tuleb töötajaid teavitada ning rakendada abinõusid nende kordumise vältimiseks.
| Dokument | Säilitustähtaeg |
|---|---|
| Tervisekontrolli andmed | 10 aastat pärast töösuhet |
| Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine | 55 aastat |
| Andmekogusse kandmata riskianalüüs | 55 aastat |
Säilitustähtajad ulatuvad aastakümneteni, sest tervisekahjustused võivad ilmneda alles kaua pärast töösuhte lõppu. Dokumentide säilitamisel tuleb rangelt järgida seadusega ette nähtud tähtaegu.
Süsteemne dokumenteerimine on määrava tähtsusega järelevalve ja võimalike töövaidluste lahendamisel. Korrektselt vormistatud kirjed tõendavad, et tööandja on oma kohustused täitnud. Puudulik arvepidamine tekitab olukorra, kus nõuetekohaselt tehtud ohutustööd ei ole võimalik tõestada.
Levinud viga on hoida dokumente laiali eri kaustades ja e-kirjades. Kui kontrolli otsus, juhendamise kinnitus ja riskianalüüs asuvad eri kohtades, kulub nende leidmisele liialt aega. Tsentraalne kord võimaldab aegunud juhendamisi ja tervisekontrolle õigel ajal märgata.
PRO24 Vaatlused
PRO24 Teavitused on digitaalne teavituste ja kõrvalekallete haldamise süsteem, mis võimaldab ettevõtetel koguda, töödelda ja jälgida ohutusalaseid tähelepanekuid, ohuolukordi, õnnetusi ja kvaliteediga seotud kõrvalekaldeid. Selged töövood tagavad, et iga teavitus jõuab vastutava isikuni ning vajalike järeltegevusteni.
- Ohutusalaste tähelepanekute, õnnetuste ja kõrvalekallete registreimine
- Teavituste esitamine QR-koodi või otselingi kaudu ilma sisselogimiseta
- Kohandatavad teavitusvormid ja töövood
- Vastutajate ja parandusmeetmete jälgimine
- Reaalajas aruanded ja koondvaated
14-päevane tasuta prooviperiood
PRO24 Tegevuse hindamine
PRO24 Tegevuse hindamine aitab ettevõtetel hallata riske, korraldada auditeid, kontrolle ja ohutusringe ning jälgida tegevuse tulemuslikkust. Hindamiste tulemused muudetakse konkreetseteks ja vastutajatega seotud tegevusteks, mille edenemist saab süsteemselt jälgida.
- Riskide ja võimaluste hindamine
- Auditid ja ohutuskontrollid
- Valmis ja kohandatavad hindamismallid
- Tähelepanekute muutmine vastutajatega seotud tegevusteks
- Tegevuste tähtaegade ja edenemise jälgimine
14-päevane tasuta prooviperiood
Kes vastutab ettevõttes tööohutuse eest?
Lõplik vastutus ohutu töökeskkonna eest lasub ettevõtte juhil. Töökeskkonnaspetsialist aitab igapäevast korraldust hallata, kuid seaduslik vastutus jääb tööandjale.
Kas töötervishoiu ja tööohutuse seadus kehtib kõigile ettevõtetele?
Põhinõuded, nagu riskianalüüs ning töötajate juhendamine, kehtivad igale tööandjale. Teatud kohustused, näiteks töökeskkonnavoliniku valimine ja nõukogu moodustamine, rakenduvad seaduses sätestatud töötajate arvu piirmäärade täitumisel.
Kes maksab tervisekontrolli eest?
Kõik tervisekontrolli kulud kannab tööandja. Läbivaatus korraldatakse tööajal ning töötajale säilitatakse selle aja eest keskmine tööpäevatasu.
Kui tihti tuleb riskianalüüsi uuendada?
Riskianalüüsi uuendatakse töökeskkonna muutumisel, uute seadmete kasutuselevõtul või ohutegurite kohta uute andmete selgumisel. Samuti nõuab uuendamist õnnetuse või ohuolukorra tõttu muutunud riskitase.
Millal tuleb töötaja esmakordne tervisekontroll korraldada?
Tavaliselt tuleb läbivaatus teha sätestatud tähtaja jooksul pärast töösuhte algust. Öötöö ning kantserogeenide või teiste kõrgendatud riskiga ohutegurite korral peab kontroll toimuma enne kokkupuute algust.
Hoia tööohutuse kohustused ühes süsteemis
Koonda juhendamised, riskihindamised ja ohutusteated ühte keskkonda ning proovi lahendust tasuta.