Kui töökohal juhtub õnnetus, kerkib esimesena küsimus, kes vastutab. Lõplik juriidiline vastutus tööohutuse eest lasub ettevõttes alati tööandjal ja seda kohustust ei saa spetsialistile ega volinikule üle anda.
Samas on igal rollil oma selge ülesanne, mille täitmine hoiab töökeskkonna ohutuna. Kui tööohutuse jaotus on paberil ning igapäevatöös selge, teab iga osapool oma ülesandeid ja sekkumise aega.
LühidaltEttevõttes vastutab tööohutuse tagamise eest lõplikult ja juriidiliselt alati tööandja ehk ettevõtte juhatus, ning seda kohustust ei saa teistele osapooltele delegeerida. Töökeskkonnaspetsialist korraldab igapäevast ohutustööd, volinik esindab töötajate huve ning iga töötaja järgib kehtestatud nõudeid. Spetsialisti või voliniku ametisse määramine ei vabasta tööandjat seadusjärgsest vastutusest.
Mida tööandja vastutus hõlmab?
Tööohutuse tagamise lõplik juriidiline vastutus lasub ettevõttes alati tööandjal ja seda kohustust ei saa teistele osapooltele üle anda. Vastutus ei liigu edasi ka siis, kui ettevõttes tegutseb töökeskkonnaspetsialist, volinik või sisseostetud teenusepakkuja. Juhatus jääb pooleks, kellelt rikkumise korral vastust nõutakse.
Levinud eksiarvamus on, et spetsialisti määramine või ohutusteenuse sisseostmine kannab vastutuse üle teisele poolele. Tegelikkuses see nii ei ole. Kui juhatus peab vastutust üleantuks, võib järelevalve nõrgeneda. Sel juhul võivad ohud jääda tähelepanuta, sest keegi ei pea end lõplikuks otsustajaks.
Vastutuse täitmine algab riskianalüüsist. Tööandja peab koostama töökeskkonna riskianalüüsi koos kirjaliku tegevuskavaga, milles on kirjas abinõud terviseriski vältimiseks, rakendamise ajakava ja rakendajad. Tegevuskava seob riski konkreetse vastutaja ja tähtajaga, et ükski vajalik abinõu ei ununeks.
Eraldi tähelepanu vajab olukord, kus ühel töökohal tegutsevad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad. Sellisel juhul peavad tööandjad sõlmima kirjaliku kokkuleppe ühistegevuse ja vastutuse jaotuse kohta. Kokkuleppe puudumisel vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
Süstemaatiline sisekontroll ja korras dokumentatsioon toetavad vastutuse tegelikku täitmist. Kui riskianalüüsid, juhendamised ja kõrvalekalded asuvad ühes kohas, püsivad tähtajad ja lahtised ülesanded selgelt nähtavad. Digitaalne HSEQ tarkvara aitab vastutust täita ja vajalikke dokumente hallata.
Juhi ja vahetu juhi roll
Vahetu juht viib tööandja ohutusotsused igapäevatöösse ja peab reageerima kohe, kui ohutusnõudeid eiratakse. Kui vahetu juht näeb, et töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid õigesti, tuleb sellele viivitamata reageerida. Vastasel juhul jääb töötajale mulje, et ettevõttes on lubatud töötada ilma kaitsevahenditeta.
Eeskuju kaudu kujundab juht meeskonna ohutuskultuuri. Kui rikkumisest vaadatakse mööda, muutub ohutusnõue kiiresti näiliseks ja ohtude tase tõuseb. Märkamata jäetud rikkumine loob töötajatele mulje, et reeglitest kinnipidamine ei ole kohustuslik.
- Veendu töötaja ohututes töövõtetes
- Kontrolli isikukaitsevahendite kasutamist
- Reageeri ohutusnõuete rikkumisele kohe
- Tutvusta töölõigu ohutusjuhendeid
- Veendu väljaõppe läbimises enne iseseisvat tööd
Spetsiifilist töökohapõhist juhendamist viib sageli läbi just vahetu juht. Üldine töökeskkonnaspetsialist ei pruugi omada konkreetse seadme erialateadmisi, näiteks kraanajuhi väljaõppel. Seetõttu vastutab seadme või töölõigu täpse juhendamise eest vahetu juht, kes tööd põhjalikult tunneb.
Enne töötaja iseseisvale tööle lubamist peab juht kontrollima olulisi nõudeid. Töötaja väljaõpe peab olema läbitud ja seadme ohutu käsitsemine selge. Samuti tuleb veenduda, et töötaja teab käitumist ohu korral ning isikukaitsevahendid on töökorras. Kui mõni tingimus on täitmata, ei tohi töötajat iseseisvale tööle lubada.
Töökeskkonnaspetsialisti vastutus ettevõttes
Töökeskkonnaspetsialist korraldab tööohutustööd igapäevaselt, kuid tema ametisse määramine või töölevõtmine ei vabasta tööandjat vastutusest. Spetsialist hoiab ohutussüsteemi igapäevaselt töös ning toetab juhatust nõuete täitmisel. Lõplik juriidiline vastutus töökeskkonna seisundi eest jääb alati ettevõtte juhatusele.
Spetsialisti roll hõlmab igapäevast ohutustöö korraldamist ja pidevat kontrolli. Korraldamine tähendab riskianalüüsi tegevuskava haldamist, juhendamiste koordineerimist ja meetmete elluviimist. Pidev kontroll hõlmab töötingimuste regulaarset ülevaatamist ning ohutegurite märkamist enne õnnetuse toimumist.
See töö peatamise kohustus rakendub vahetult enne õnnetuse toimumist. Tööandja peab tagama spetsialistile piisavad volitused ja toetuse, et ohuolukorras saaks töö takistusteta katkestada.
Töökeskkonnaspetsialist peab tundma tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud ohutegurite mõju vähendamiseks. Nõuete tundmisest üksi ei piisa, sest spetsialist peab tundma ka ettevõtte tegelikku töökorraldust. Õigusnormide ja praktiliste tööprotsesside ühendamisel saab rakendada abinõusid, mis toimivad ka igapäevatöös.
Spetsialistilt oodatakse valdkonna õigusteadmist ja oskust ettevõtte tööprotsesse mõista. Tööandja toetab tema tööd piisava tööaja, vajaliku info ja selge otsustusõiguse tagamisega. Kui spetsialist peab iga toimingu jaoks eraldi luba küsima, jääb järelevalve nõrgaks ja ohud võivad jääda õigel ajal kõrvaldamata.
Millised kohustused on töötajal endal?
Töötaja on seaduse järgi kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, kasutama nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, läbima tervisekontrolli ning teatama kohe õnnetusjuhtumist või selle ohust. Need kohustused loovad töökohal ohutuse igapäevase aluse. Töötaja märkab ohtu sageli esimesena ning tema kiire teade aitab õnnetusi ära hoida.
Töökeskkonna ohutus kujuneb iga osapoole igapäevastest valikutest. Tööandja loob tingimused ja juhised, juht viib need töösse ning töötaja järgib reegleid konkreetsel töökohal. Kui keegi jätab oma ülesande täitmata, nõrgeneb kogu süsteem. Näiteks puudulik juhendamine muudab õige töövõtte järgimise juhuslikuks ja ebakindlaks.
Töötaja tööohutusalaste kohustuste täitmine ega rikkumine ei vabasta tööandjat seadusjärgsest vastutusest töökeskkonna ohutuse eest. Isegi kui töötaja eiras nõuet, vastutab tööandja ikkagi töökorralduse, juhendamise ja järelevalve toimimise eest. Töötaja kohustuste olemasolu ei võimalda tööandjal oma seaduslikku vastutust kõrvale lükata.
Praktikas juhtub sageli, et töötaja märkab ohtu, kuid jätab sellest teatamata. Põhjuseks võib olla ajapuudus, harjumus või ebakindlus. Teavitamata jäetud oht jääb töökeskkonda püsima ning seab järgmise töötaja ohtu. Seetõttu peab ohtudest teatamise kord olema igale töötajale lihtne ja kättesaadav.
Kaugtööl kujundab töötaja ise ohutu töökoha ja töötingimused tööandja antud juhiste alusel. Tööandja annab suunised töökoha ergonoomika ning valgustuse kohta, mille järgi töötaja oma kodukontori kujundab. Juhiste puudumisel ei tea töötaja, kuidas töökohal terviseriske vältida. Sel juhul võivad valed töövõtted kesta seni, kuni ilmneb terviseprobleem.
Töökeskkonnavoliniku vastutus ettevõttes
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja, kelle valimine on kohustuslik vähemalt 10 töötajaga ettevõttes. Töötajad valivad voliniku enda hulgast, et ta esindaks nende huve töökeskkonna küsimustes. Volinik ei kanna juriidilist vastutust töökeskkonna ohutuse eest, sest see lasub tööandjal.
Voliniku roll erineb spetsialisti omast sisuliselt. Spetsialist korraldab ohutustööd tööandja poolel, samas kui volinik esindab töötajaid ja edastab nende tähelepanekud juhtkonnale. Mõlemat rolli on vaja, sest korraldaja näeb süsteemi tervikuna ja volinik kuuleb igapäevaseid muresid otse töölõigust. Kumbki roll ei asenda teist.
| Roll | Kuidas valitakse või määratakse | Vastutus |
|---|---|---|
| Töökeskkonnaspetsialist | Tööandja määrab või võtab tööle | Korraldab ohutustööd; määramine ei vabasta tööandjat vastutusest |
| Töökeskkonnavolinik | Töötajad valivad vähemalt 10 töötajaga ettevõttes | Esindab töötajaid; ei kanna juriidilist vastutust |
Esindaja rollile vaatamata on volinikul oluline seaduslik õigus. Volinikul on õigus ajutiselt peatada töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus. Tekkinud ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale, kes peab olukorra lahendama ja otsustama töö jätkamise.
Kohustuste täitmiseks peab tööandja tagama volinikule tööajal vähemalt 2 tundi nädalas ning säilitama selle aja eest keskmise töötasu.
Valimise järel vajab volinik oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi. Tööandja peab korraldama töökeskkonnavolinikule tööohutusalase koolituse kahe kuu jooksul pärast tema valimist. Koolitus selgitab voliniku õigusi ja kohustusi, sealhulgas töö peatamise reegleid ning ohuteadete edastamist tööandjale. Ilma koolituseta võib volinikul olla keeruline ohuolukorras kiiresti ja kindlalt tegutseda.
Mida nimetatakse tööohutuseks?
Tööohutus hõlmab meetmeid ja korraldust, mis hoiavad töötajate elu ja tervist töökeskkonnas. Eesmärk on ennetada tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi enne nende tekkimist. Praktikas hõlmab meede riskide hindamist, juhendamist, isikukaitsevahendite kasutamist ja pidevat sisekontrolli.
Kes vastutab töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse eest ettevõttes?
Lõplik vastutus lasub ettevõtte juhatusel ja seda ei saa teistele delegeerida. Töökeskkonnaspetsialist korraldab igapäevast ohutustööd ja volinik esindab töötajaid. Kumbagi määramine ei vabasta aga tööandjat juriidilisest vastutusest.
Kas töökeskkonnaspetsialist peab olema igas ettevõttes?
Tööandja peab ohutustöö ettevõttes igal juhul korraldama. Spetsialisti määramine või teenuse sisseostmine ei vabasta juhatust vastutusest töökeskkonna seisundi eest. Spetsialist toetab tööandjat nõuete täitmisel ja ohutegurite jälgimisel.
Kas töötaja vastutab tööõnnetuse eest, kui ta eiras ohutusnõudeid?
Töötajal on seadusest tulenev kohustus järgida ohutusnõudeid ja kanda kaitsevahendeid. Samas ei vabasta töötaja rikkumine tööandjat seadusjärgsest vastutusest. Tööandja vastutab alati piisava juhendamise, väljaõppe ja tegeliku järelevalve eest.
Kuidas jaguneb vastutus kaugtööl?
Kaugtööl kujundab töötaja oma töökoha ise tööandja juhiste alusel. Tööandja vastutab selgete ohutusjuhiste andmise ja riskide hindamise eest. Kui juhiseid ei ole antud, ei tea töötaja, kuidas terviseprobleeme ennetada.
Hallake tööohutust ühes kohas
Riskianalüüsid, juhendamised ja kõrvalekalded koondatud süsteemi, kus vastutus ja tähtajad on alati nähtavad. Vaadake, kuidas HSEQ tarkvara seda toetab.